Imelik, aga mitte kauaks



Näitus sai alguse Viljandi Muuseumist.



Täna võtsin maha ja pakkisin kokku oma näituse Põltsamaal. Natuke tühi tunne on.

Tore on olnud - palju tänulikke vaatajaid, kes oma head soovid mu jaoks kirja pannud. Tänan teid väga! Loodan, et nüüd leiab Eestist ka aina rohkem ja rohkem nr 1,25 varrastega kudujaid:) Ja neid, kes ei pea paljuks lähtuda muuseumikinnastest, mida Eesti Rahva Muuseumi kogudes näiteks on 5000 ringis (pane veel teised Eesti muuseumid lisaks ja arvuta!). 

Saladuskatte all julgen esimest korda välja öelda ka selle, et tuleb raamat. Võib-olla juba Mardilaadaks:) On, mida jälle oodata!

My exhibition serie has reached to the lucky end. The last one was in Põltsamaa.

From now on I am going to prepare a book about my gloves:)

Kooririided / Costumes for a choir

Siinkohal tutvustan teile üht erandlikku juhtumit minu loometeel. Nimelt sattusin (jah, sattusin) eelmisel kevadel kavandama TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koorile esinemisrõivad. Neil oli vaja septembris osaleda rahvusvahelisel kooride festivalil (naasid, muide, hõbemedaliga, kui mälu mind ei peta) ja selleks puhuks taotlesid nad projektiraha, et investeerida heasse väljanägemisse.

Pöördutigi siis rahvusliku käsitöö osakonda ja sealt see lahti läks. Kaasamõtleva tiimi koostööna, Signe Susi vedamisel, valmisid järgmised esemed: lahttaskud ühe ajaloolise Viljandi tanu ainetel (kavand: Jõeste, teostus masinatel: Ilme Kosseson) ja linased randmekatted ise punaseks värvitud poepitsiga (idee: Jõeste, teostus: Ilme Kosseson). Klaashelmekeed ja villased säärepaelatehnikas taskupaelad tehti valmis lauljate endi poolt suvelõpulaagris Võsul. Nende juhendamisel oli mulle abiks Grete Ojamaa. Muud riided osteti poest, helmeid käsime Signega Tallinna pealt tuulamas. Jne-jne.

Poistele kudus kangastelgedel vestikanga Astri Kaljus, valmis õmmeldi need Bonifatiuse Gildis. Sitsirätikud õmbles jällegi Ilme.

Tulemuseks sündis lihtne ja Viljandi identiteeti rõhutav aksessuaaride komplekt, mida järgmistele lauljatele hea mugav edasi pärandada. Lauljad ju vahetuvad üpris tihti.

Viljandi tanu muster ERM 43
Originaalvärvid pun, sin linasel taustal

Materjal: peenvillased ja sametkangas. Kandi
saime ühest vanast kuldvärvi pluusist. Tikand
teostatud osaliselt metallniitidega tikkimismasinal,
helmed hiljem peale tikitud.

In this record I introduced the costumes for the choir of University of Tartu Viljandi Culture Academy that were created on the basis of my idea. I took the inspiration from the old textiles or styles from historical Viljandi parish.

Vene risti/Russian Cross



Margiti vanavanavanaema kootud kindad



Üks minu kolleeg tõi näha oma vanavanavanaema kootud kindad. Need osutusid autentseteks Halliste või Karksi kinnasteks. Väga hästi säilinud, valge-tumesinise kirjaga. Kalju Konsini raamatut eesti silmkoeesemetest (1972) lapates avastasin, et samasuguse kirjaga kindaid on Eesti Rahva Muuseumi kindakogus vähemalt kaks paari (üks Hallistest, teine Karksist, viimase värvid on peegelpildis, s.o valge kiri tumedal taustal, kirja nimeks märgitud veneristikiri, XIX saj lõpp).



Kudusin oma kindad 8/1 lõngast (vanasti kooti koduskedratud kahekordsest), varrastel nr 0,8, ühel ringil 164 silmust. Aega kulus u 60 tundi. Võrreldes eeskujuks võetud kinnastega, lisasin punaste ristide rea enne põhikirjaga alustamist. See peaks kinnastele omistama kaitsvat väge. Arvestades seda, et ka põhikirjas on hulgaliselt ristimotiive, on need kindad järelikult eriti vägeva mõjuga.

Kindad tellis minult Anu Raud, kes tahab proovida need oma Heimtali Muusemi müüki panna. Nüüd on aga selline lugu, et ei tea, kas raatsingi.. Ilusad said ja mulle endale täpselt parajad!
Epiloog 23.02.2012: kindad ostis Anu Raud Heimtali Muuseumi jaoks.



Mulgi mittens. My collegue brought her grandgrandgrandmother's mittens for me to see those. They proved to be authentic Mulgi mittens, very well preserved, at least 120 years old. I later discovered from a book that in the collection of Estonian National Museum there are at least two pairs of mittens with similar pattern (one was called Russian cross).

My mittens: Estonian woollen yarn 8/1, needles nr 0,8 (ordered from an English blacksmith), 164 stitches per round, time ca 60 hours. Compared to the originals I added red cross pattern before starting the main pattern. Now I am sure that these mittens own protective power because of the crosses all over the mittens.