See roheline nõelaraamat sündis edevuse ajel. Nimelt on mul 10 aastat olnud kasutuses sinine eelkäija, mis valmis kunagi I kursusel. Ese on nüüdseks vananenud eelkõige moraalselt. Omamoodi on seda muidugi armas vaadata ja meenutada, kuid esteetiliselt oli mul ta pärast juba ammu pisut häbi. Tundsin, et olen ilusamaks võimeline. Et mind võiks esindada midagi väärilisemat - ikka on vaja nõelu igalpool kaasas kanda ja siis tahaks võõraste ees kasutada eset, millega ma ise ka rahul olen.
Kevadise õppesemestri ajal geomeetrilise tikandi aine raames õpetasin mulgi tanumaali (spetsiifiline tikandiliik, mida kasutati mulgi naiste pearätikute otsaesiste kaunistamiseks). Mulle hakkas see endalegi tohutult meeldima, nõnda alustasingi uut nõelaraamatut, kus oma lemmikut ära kasutasin. Üldine põhimõte jäi samaks: villasest riidest kaantele on tikitud erinevad pisted, et need silma ees ja meeles püsiksid, sees on aga ühevärviline riie, kuhu nõelu torgata.
Nõelaraamatu kaaned valmisid ühe hingetõmbega, kuid lõplik viimistlemine ja kokkuõmblemine lükkusid aina edasi. Toorik seisis mu sahtlis koguni 9 kuud! Omamoodi on see isegi sümboolne: 9 kuud küpsemisaega on ilu sünnitamisel möödapääsmatu:)
No nüüd ma siis tean, kellelt see tanumaali tööproov tellida ;)
VastaKustutaMina läksin lihtsama vastupanu teed - koleda nõelaraamatu jätan sahtlisse, ilusa ostsin :)