Muhu tekk

Sain 3-4 aastat tagasi sünnipäevakingiks ehtsa muhu teki. Küll on kahju, et mul pole õnnestunud välja uurida selle suurepärase meistri nime (teki vahendas kinkijale üks tuttav Muhust), aga Muhu saarel ta igatahes elas ja teki tikkimise ajal olevat olnud u 90-aastane!! Nii et karta on, et äkki teda enam pole.

Tekk sündis nõnda, et ise ostsin villase kanga ja otsisin raamatutest välja ka kompositsiooni, mis mulle meeldiks. Eks meister tõlgendas seda muidugi omasoodu ja väga muhulikult, aga tulemus on überkihvt, eks ole? Lahe on see, et tegu on muinasjutulilledega, millele päriselus vastet ei leia. Tikitud on nii nagu parasjagu pähe kargas. Ma ise harrastan enamasti sama stiili: hakkan tikkima ja siis vaatan, mis välja tuleb. Üliõpilased, pange nüüd kõrvad kinni, teistele aga teadmiseks, et on üpris harukordne, kui ma midagi ette kavandan. Samas on muidugi raudpolt, et õpingute ajal tuleb ikkagi kogu programm maksimaalsete püüdlustega läbi teha, sest ega värvimeel ja kompositsioonitaju muudmoodi ei sünni. Harjutamine teeb meistriks, nagu öeldakse:)