Imepärane reis Šetlandile

Veetsin suurepärase nädala Šetlandi saartel, olgugi et see põhjustas mulle koju naastes ennenägematuid tööhunnikuid:) Sinnamineku eesmärgiks oli rahvusvahelisel silmuskudumise konverentsil "In the Loop 2" osalemine. Järgmine konverents toimub 2 aasta pärast Inglismaal.

Ürituse raames viisime Šetlandi Kolledži tekstiili osakonnas kolleegi Riina Tombergiga läbi eesti kinda kudumise õpitoa (osutus ülipopulaarseks, kuna lisaks 12 üliõpilasele said osaleda väga vähesed õnnelikud konverentsikülastajad - nii et need, kes käisid, olid ülirahul ja levitasid meie kohta müstilisi kuuldusi nagu oleks olnud tegemist millegi enneolematuga..). Samas polnud me kumbki uneski arvestanud sellega, et Šetlandil on hoopis teistsugune kudumisstiil, midagi analoogset, nagu meil harrastavad pärandkudujad Kihnus, Setus jm. Meil nimetatakse seda viskamiseks. Asja põhituum seisneb selles, et nemad hoiavad kerast tulevat lõnga paremas käes, mitte vasakus ja kui nad üritavad kududa nö kontinentaalstiilis, leiavad end võrdlemisi suurtest raskustest.

Õnnestus käia ka ekskursioonidel põhja poole Yelli ja Unsti saarele ning läände Whalsey saarele - seal nägime oma silmaga, kuidas kedratakse šetlandi pitssalli lõnga (ülipeen, kahekordne) ja kuidas tekstiiliettevõtluse teed alustavad noored hakkama püüavad saada - tugistruktuur on päris hästi korraldatud (ärikursused, internetimüük jms).

Käsitsikedratud lõngast kootud suur nelinurkne pitsrätt maksab meie rahas u 10 000EEKi. Ma arvan, et otsast lõpuni käsitsi valmistatud šetlandi pitssalli hind pole veel tegelikult mingi suur raha, aga õnneks on sealsetel käsitöölistel hinnad kokku lepitud ja "turu solkimist", mida esineb Eestis massiliselt - kudumeid üliodavalt müütavad pensionärid -, seal ei kohta. Märkimist väärib, et haapsalu sall tundub šetlandi salli kõrval lausa "palk", see on kõvasti hõredamalt kootud ja veidi jämedamast lõngast. (Aga mida mina ka tean, võib-olla teen autentse haapsalu salli kudujale praegu liiga, ise ma pole selles valdkonnas veel katsetanud.) Varraste jämedus šetlandi traditsioonilise kudumisstiili puhul on keskmiselt 1,5 mm, kuid loomulikult leidub ka neid, kes kasutavad jämedamaid vardaid ja vabrikulõnga, mis tegelikult on siiski väga kvaliteetne võrreldes eestimaisega (meie vabrikud segavad tavaliselt kõik villa ühte ja sellisel juhul polegi suurt lootust head ja pehmet lõnga saada).

Suurema osa ajast veetsime armsas Lerwicki linnakeses, kus on säilinud palju 16. sajandist pärit kivimaju. Valisin välja mõned pildid ka siin näitamiseks.

On tuesday I returned from the week-long trip to Shetland islands. Main purpose was to attend the international knitting conference "In the Loop 2" in Shetland Museum in Lerwick where we had our own workshop of Estonian knitting as well. Thanks to Angela from Shetland College for arranging it!

We had the opportunity to visit northern and western islands Yell, Unst and Whalsey and to see with our own eyes how the shetland laceknitting and Fair Isle knitting have remained very important income for the local knitters.