 |
| Näitus sai alguse Viljandi Muuseumist. |
Täna võtsin maha ja pakkisin kokku oma näituse Põltsamaal. Natuke tühi tunne on.
Tore on olnud - palju tänulikke vaatajaid, kes oma head soovid mu jaoks kirja pannud. Tänan teid väga! Loodan, et nüüd leiab Eestist ka aina rohkem ja rohkem nr 1,25 varrastega kudujaid:) Ja neid, kes ei pea paljuks lähtuda muuseumikinnastest, mida Eesti Rahva Muuseumi kogudes näiteks on 5000 ringis (pane veel teised Eesti muuseumid lisaks ja arvuta!).
Saladuskatte all julgen esimest korda välja öelda ka selle, et tuleb raamat. Võib-olla juba Mardilaadaks:) On, mida jälle oodata!My exhibition serie has reached to the lucky end. The last one was in Põltsamaa.
From now on I am going to prepare a book about my gloves:)
Näitus oli tubliks eeskujuks kõigile (kinda)kudujatele! See oli suur ja tänuväärne töö, mis tehtud sai. Pakkus inspiratsiooni ja avardas silmaringi. Raamatut jään huviga ootama, see tõotab tulla midagi väga head ja oodatut...:)
VastaKustutaOh, iga lõpp on uue algus!
VastaKustutaVäga hea kujunduse idee - kindad kandikul, sellist kaunist ja väga kvaliteetset tööd tulebki kandikul kanda. K.Konsini "Silmkoeesemete" raamatut lugedes oli mulle mõistatuseks, milliste imevahenditega meie esiemad nii peent käsitööd tegid. Nüüd tean, aitäh, et hoiate nii kõrget taset.
Hedda Vatter
Hihhii, või kandik:) Tegemist oli saarepuust välja lõigatud ketastega. Lihtne ja looduslik. Nüüd peale näitust saab neid muidugi kandikutena kasutada, hea piknikku pidada:)
VastaKustuta