Võrumaa kindad Kadrile

Viimaste nädalate tulemus seisab teie ees. Kudumine võttis pikalt aega, kuna kude oli kolmevärviline ja sestap tehniliselt aeglasem. Selline töö ei lähe lennates, vahepeal tekkib väsimus ja kõhklus, kas tulemus ei jää liiga puine. Õnneks muutusid kindad peale pesu mõnusalt pehmeks ja mitu pügalat siledamaks ka. Kui vaadata-katsuda muuseumikindaid, mis samuti kolmevärviliselt kirjatud, siis võib näha-tunda, kuidas nad on suhteliselt kobrutava pinnaga - suured kirjad jätavad pahupoolele pikemad lõngajooksud ja neid pole sugugi lihtne ühtlases pinges hoida, tuleb risti-rästi keerutada ja muid trikke teha. 

Värvidest. Algsed punasepõhjalised lillade kaheksakandadega Hargla kindad muutusid tellija pakutud värvikaarti jälgides mustapõhjalisteks. Et asi huvitavam oleks, kasutasin kõiki kodusolevaid erinevaid lillasid ning diagonaalvõrgustikud said kinnastel samuti eri värvi: ühel roheline, teisel sinine. Kudusin kinnastesse veel mitmeid muidki kordumatuid värvijärjestusi.

Omanik Kadri õhkas küll algul värvikirevate Muhu või Läänemaa kinnaste poole, kuid lõpuks sai kodukandi identiteet siiski määravamaks. Katsusin anda oma parima, et lihtsad Võrumaa kirjad hakkaksid neis käpikutes oma väärikat elu elama.

For last couple of weeks I have been knitting these South-Estonian mittens. It was the three-colour-pattern that made knitting significantly slowlier. Fortunately the result was pleasing despite of the fear of getting too uneven surface because of the long inner yarns of the big pattern. After washing the mittens became softer and smoother. 

Colours are very far from being original. Instead of the red background my client wanted cool palette because of her black coat. So I used many different lilacs and decided to knit both mitten different from each other.