Heleni setod/Seto gloves for Helen

Originaal ERM A 291:15

Esitlen oma esimesi seto kindaid, mille eeskujuna kasutasin ainsaid ERMis säilinud narmastega pulmasõrmikuid, kogutud umbes 1890. Teised seto sõrmikud ERMi kogus on kõik ilma narmasteta - palju neid seal pole, aga kõik siiski üsna ühes stiilis: valgel põhjal punaste-lillade vöökirjadega kaunistatud ning lõng jämedamapoolne. Nii et täna järgi kududes ei tekki tavapärast lõngaprobleemi: meie 8/2 vastab kenasti algupärasele. Küll ei soovitaks kasutada lumivalget tooni, vaid otsida elevandiluisem valge.

Päris algul, kui olin oma MUISi põhiste kindauuringutega alles startinud, tundusid need kindad väga saaremaiste narmakinnaste moodi ja mõtisklesin lausa, et huvitav, kas siin on mingi eksitus, et järsku kolis keegi koos kinnastega Saaremaalt Setomaale, aga kui süvenesin, siis värvikäsitlus oli muidugi väga setopärane. Külmades toonides punane ja sinine. Narmadki teisiti külge õmmeldud kui saaremaistel kinnastel.
Kudumise ajal tekkis hulga lisaküsimusi, mida ei olnud taibanud originaali kohapeal läbi vaadates kirja panna. Näiteks kumbapidi olid originaalil kootud keerukorrad? Või kas rohelise-kollase ripsirida on 1:1 või 2:2 kirjatud? Kui keerukorrad paistavad fotol päris hästi, siis teist küsimust ei olnud võimalik foto pealt lahendada, sest ka päriselt on see koht kindal väga-väga kehvasti säilinud - selle koha peal haigutab suur auk ja vaid ühes kohas paistab ta enam-vähem kätte. No mis muud, tuli kinnas uuesti välja tellida ja üle vaadata. Selguski, et olin mõnda asja valesti vaadanud. Kaasaarvatud loomisvõte.

Heakene küll, kuna eesmärk ei olnudki teha koopiakindaid, vaid linnakeskkonnas kandmiseks mõelduid, siis pole põhjust tuhka pähe raputada. Edaspidi plaanin selle paari läbi kududa nii algupäraselt kui võimalik ja lisada ka narmad.

Ühe moodsa kompromissi lisasin veel: kuna tellija soov oli saada ka sõrmedelt soe kindapaar, mida originaali ühelõngaline kude ei võimalda, siis disaini säilitamise huvides ei hakanud ma sõrmi kahevärviliselt kirjama, vaid kasutasin üle ühe rea teist valget lõnga. Skandinaavias on taoliste puhkude jaoks olemas spetsiaalne kude twined knitting technique, kuid seda ma siiski proovima ei hakanud. Võib-olla mõni teine kord.
Igatahes pani mind see lahendus ning üleküsimine ka ühelt seto sõbralt veenduma, et kui ajalooliselt pole mingi kindla piirkonna kinnastel sõrmi kirjatud, siis äkki ei peaks seda ka tänapäeval tegema. Kindlasti mitte Setos, kus traditsioon alles jätkub ja pole tarvis sisse tuua uus hoovus, mis võib kogemata massidesse sulanduda. Hakkavadki äkki kõik nii tegema ja unustatakse algupärane hoopis ära. (Noh, eks vanasti just nii see asi käis, aga kuna mina pole seto, siis pole mul õigust olla ise see algataja.)
Sama võiks käia ka Muhu kinnaste kohta. Olen mitme paari sõrmi kirjanud (õnneks küll väga väikese värvivahega lõngadega), kuid nüüd arvan, et äkki ei tasuks ka nö surnud traditsiooni sel viisil mõjutada. Nii et kui on tarvis soojade sõrmedega Muhu kindaid kududa, siis teen seda tõenäoliselt ikka kahe üht värvi lõngaga. Kui aga ei lähtu konkreetsest ajalooliselt algupärast, siis on otse loomulikult vabadus disainida täpselt nii nagu süda kutsub.

This entry describes how complicated it is to knit copy-gloves. As you can see, I did not make fringes to my gloves because the purpose for these gloves was to wear them in the city not with folk costume. But there were more questions to solve. I had to visit museum twice to get the answers. The next pair I'm going to knit as authentically as I can. I'll put the fringes on and won't use two white yarns in the fingers as I did this time in order to make them warmer. If the original finger design style is unicoloured it would be better to stick to that. Especially when the folk traditions are kept quite alive as in Seto region in Estonia.