Puhkuse vili 1/Fruits of the Holiday vol 1

Puhkuse esimese nädala lõpuks on valminud kolm paari randmekatteid. Tellija andis ülesandeks inspireeruda Tarvastu ainesest. Esimese paari kudumiseks seostusid mul antud teemaga soe punane, valelapiline kude ja lumeräitsakakirjad.
Kaks paari katteid rändavad Rootsimaale, Tarvastuga seovad kingisaajaid juured. Ühed jäävad üle müügiks, aga millised, seda näete järgmine kord!

As the result of the first week of the holiday I knitted three paris on wrist cuffs. My client suggested me to take the inspiration from Tarvastu parish (its near to the town I live). Tarvastu is related with warm red for me. I also used some beautiful glove patterns in the centre part of these cuffs.
Two pairs of the cuffs, also my glove books, will go to Sweden this time, the receivers have few historical roots here in Mulgimaa. The other pair I will introduce in the next blog entry.

Emmaste narmad/Fringes of Emmaste gloves

ERM 4612ab Hiiumaa

Eile lahenes minu jaoks üks viimastest kindamüsteeriumidest. Minu oskustepagas täienes Hiiumaa Emmaste kinnaste kudumisvõtetega. Ausalt öeldes pole tegemisviiside kindlasktegemine mu jaoks enam kuigi vaevaline ja teate miks? Sest ma korrutan endale pidevalt: "ei ole võimalik, et nad midagi liiga keerulist välja mõtlesid." Ja tavaliselt tulebki välja, et lahendus on palju lihtsam kui esialgu peale vaadates tundub.
Narmaid Emmaste kinnaste peal on tehtud kahtemoodi. Ühed on päris ääres, teised pisut ülevalpool. Samas teisel paaril tumepruunidel meestekinnastel, mida sain katsuda, oli kasutatud vaid üht võtet (nagu ülemisel narmareal).
Narmalõnga võetakse topelt, nagu neil kahel paaril oli. Seepärast ka selline paks mulje.
Äärenarmad kootakse kihnu ülesloomisvõttega (lisaks võetakse narmalõng). Seda on sõnades väga raske kirjeldada, aga usun, et piisab ka sellest vihjest, et nutikamad saaksid ise edasi pusida. Narmad asuvad kalasaba keskel, kui see midagi ütleb.
Ülevalpool asetsevad narmad kootakse nagu Tõstamaal. Erinevus on selles, et kui Tõstamaa omadel jäetakse taustalõng kudumisringi algusse seisma, siis Emmaste omadel kasutatakse taustalõnga edasi. Narmatekitamise võte on muidu sarnane - topeltpahempidi silmus, mis kinnitab narmad korralikult kinda külge. Visuaalselt jääb aga erinev pilt võrreldes Tõstamaa narmastega. Eks seal on paar nippi ikka veel, nt on oluline, mispidi lõngu sättida, aga tegelikult väga loogiline.
Mõne jaoks on ehk hea uudis see, et Emmaste kindad olid suhteliselt jämedast lõngast kootud, neid ilmselt võib tõepoolest nr 2... 2,5 varrastel kududa, kui on piisavalt jäme lõng (8/3 ehk?). Samas ei tohi kude jääda pehmeks ja lõdvaks. Kui vaadata MUISis veel analoogseid kindaid, siis oli neid ka peenemat sorti olemas. Ju need olid hilisemad, ma arvan. Ja kahte ühesugust paari pole olemas. Kuigi teatud asjad on kõigil täpselt ühtemoodi, siis esineb, nagu rahvakunstiesemetel ikka, pisierinevusi värvikasutuses ja äärte koekirjades.

Edaspidiseks jääb veel Mustjala pulmakinnaste narmaste saladus päevavalgele tuua. Anu Pink oletas, et need võidi külge õmmelda, sest nii pikkade narmastega kindaid võis muidu ebamugav kududa olla. Kõlab loogiliselt, aga ei saa praegu kinnitada..

My technical skills got some addition yesterday. I visited Estonian National Museum and I discovered there how to knit the fringes of Emmaste gloves (from the island of Hiiumaa, where there were many Swedish influences in the past). It was quite complicated but not too much because people did not use too elaborated methods for knitting. There are certain knitting ways circulating as far as Estonian gloves are concerned. I found some proof to that over again yesterday.

Väsimus/Fatigue

Ma olen nagu see kuivanud pung..
I'm like this dried bud..

Ma ei tea, kas seda on nüüd viisakas siin kirjutada, aga... minu blogi, ise tean.
Taipasin, et olen väsinud, kuigi kehaliselt pole justkui häda midagi. Aga keha - see pole mina. Mina olen hoopis mina.
Vardaid olen viimase kuu jooksul klõbistanud vaid koosolekutel, kodus ei ole mitte mingit isu käsitöö järele. Tikkimisraam seisab pooliku lilltikandiga kasutult nurgas ja ootab.. peab ta vist kinni katma, muidu tolmab ära. Töö juures on hunnik ühekordseid Viljandi ruuduseeliku lõngu. Ka ootel. Õnneks värvisin nad ikka ära. Vaja oleks lanoliini hankida, sest inimesed on viimasel ajal väga palju rääkinud sellest, et Raasiku lõng (mida on ka minu lõngad) ei kõlba kangakudumiseks - tore on, ma pean ju läbivillase kuduma. Äkki lanoliinitamine (ehk siis lambarasvaga taaskokkutegemine peale värvimist, mis võttis rasva ära) parandab asja? Oeh. No mis Eestis toimub?! Normaalset lõnga ka enam ei saa või peab nii palju energiat selle otsimise peale kulutama, et kui ükskord leiad, on isu sellest ka midagi teha ammu läinud...
Saan aru, et toon on pessimistlik, targem oleks nurgas vait olla ja häbeneda. Istun õhtuti arvutis ja raiskan aega. Otsin head uut muusikat (nt Neon Indian, Warpaint, The XX, Vaiko Eplik, Talamak). Joogat teen miinimumprogrammil. Pillun raha Ennu kohvi peale. Peenras ikka viitsin veel kõpitseda. Kohe on tunda, kuidas hakkab parem. Maaenergia tulv.
Ehk läheb puhkuse ajal paremaks?
Tellimusi juba tuleb. Ma ei tea, millal ma ainult selle apaatia murran.
Täna tõin raamatukogust endale suveks viis välkude teadusraamatut - uurimusi keskaegse rõivastuse semiootikast jms. Tuli hoopis mõte, et hakkaks jälle teadlaseks. Noh, küll ka see hoog üle läheb:)
Vaat sellised mured siis käsitöölisel. Nuta või naera.
Ega ta nii hull ka pole, kirjas paistab alati kolm tooni tumedam. Ei ole ma tige püüton, kes teised ka põgenema ajab, väsimus puudutab ainult käsitöökirge.

In this entry I discussed on my tiredness that has occupied me lately. Physically I'm fine. I simply don't want to do any handicraft at all. Seems I have mentally overworked. Although there are plenty of unfinished stuff in my home waiting, I do nothing and am just waisting time in the evenings, searching for new music, drinking expensive organic coffee, doing yoga at the very minimum.. Holiday will start in next week, maybe then it will be better for me again. Meanwhile there is Midsummer Day, I'll meet some old friends and my parents as well.
Receive my apologies, I know I don't sound too optimistic. It's not too bad, it concerns only handicraft. 

Järelkaja/Epilogue

Vaatan aknast merd - alustan oma blogipostitust Pärnus viibides - ja mõtlen, et on viimane aeg mõlgutada muljeid tänavuste rahvusliku tekstiili lõputööde teemal. Enne, kui need kaduvikku hajuvad.
Töid oli 20, seega kõiki ma siinkohal tutvustada ei jõua, kuid minu jaoks eredamad väärivad siiski trükimusta. Vaata ka üht teist toredat blogiülevaadet.
Kõik fotod, v.a üks seeria, tänases postituses Sandra Urvakult. Tööd fotodel on kaitstud autoriõigusega ©

Triin Amur "Vormsi-aineline taaskasutuslik rõivakollektsioon:
Örmso by Triin Amur." Upcycled collection inspired by
Vormsi Island. Juh: Reet Aus ja Kristi Jõeste 



Kersti Loite "Virumaa naiste rahvariideseelikute mustrid,
tehnoloogiad ja funktsioonid XVIII – XX sajandi
esimesel poolel." Knitted collection inspired by
Virumaa folk skirts. Juh: Christi Kütt 

Karolina Lehtma ja Liisi-Ly Viitkin "Kuidas seletada keerulist
lihtsalt: Anseküla naise vammusest inspireeritud kollektsioon
ülerõivastest." Minimalistic collection of outerwears inspired
by coats of Saaremaa Island. Juh: Aldo Järvsoo ja Ave Matsin

Rõõmustav on, et nii mitmedki lõputööd kuuluvad novaatorluse rubriiki. See ei kahanda sugugi tavapärasemate teemade väärtust, kuid mulle isiklikult lähevad korda katsetused, kus minevikuhõngu võib haista vaid see, kes seda sügavuti tunneb - sellele tasemele jõutakse meie erialal peale nelja-aastast rasket tööd ja pingutust. Novaatorluse preemia ma annaksin Triinule ja Karolina/Liisi-Ly kollektsioonidele. Rind lausa paisub uhkusest ja usun, et tänu nende eeskujule võib tänavustele sisseastumiskatsetele oodata senisest enam noori inimesi. Antud minimalistlikel kollektsioonidel õnnestus murda müüti, nagu peaks rahvuslik olema midagi maavillast, muuseumilõhnalist ja konservatiivset, sisaldades hunnikutes äratuntavaid tsitaate rahvakunstist. Selle lausega ei taha ma muidugi väita, nagu mulle dekoratiivsemas laadis tööd ei meeldiks! Lihtsalt nimetatud projektid sümpatiseerisid eelkõige oma värskuse poolest ja Triinu oma ka taaskasutusliku materjalikasutuse tõttu. Olen eriala juures olnud juba 12 aastat ja tean, millest räägin.

Iriina Rei "Muhu lilltikand: 20. saj esimese perioodi Muhu
lilltikandist inspireeritud tootearendus sääristele."
Embroidered collection of gaiters inspired by Muhu Island.
Juh: Kristi Jõeste

Äratuntavamas, meie mõistes tavapärasemas, kuid laiema publiku silmis aga tuntud headuses rahvuslikus stiilis töid esines muidugi mõista suuremal määral. Nagu erialale kohane, olid ka need tasemel, milleni tavahobitajad ei küündi. Oli nt kolm Muhu teemat, mis ei esinda kindlasti seda maitset, mida kohtab käsitöölaatadel, s.o lilltikandit kuubis. Antagu andeks, aga mind on ära tüüdanud, kui rahvuslik tähendab nö karjuvat kõnepruuki: kui lilltikand kolitakse kummikutele ning vöökirjad piimapakkidele ja surnukirstudele. See on rahvakunsti mõrv. Meie kolm Muhu teemat valinud diplomandi seevastu väljendasid oma traditsiooniteadlikkust äärmise tundlikkuse ja lugupidamisega olnusse. Tänapäevastamiseks toodi kalevi alt välja sellised unustatud tehnikad nagu varane langitud lilltikand, heegeldatud abuvestid ja masintikandid. Nagu fotodelt näha, on neis pulbitsev värvirõõm paista kilomeetri kaugusele. Ärgu ainult arvatagu, et seda on lihtne saavutada! Just värvide sobitamine oli nende tööde puhul raskeim pähkel, mille jaoks juhendajate nõu kõige enam vajati. See, mis ehtsatel muhulastel veres, on mandrilaste jaoks heas mõttes eneseületus.

Ilme Kosseson "Masintikandite iseloom Muhu argitanudel -
tüpoloogia ja värvikombinatsioon ning masintikandiga
kujundatud autorikollektsioon." Machine-embroidered
dresses inspired by Muhu machine-embroidery.
Juh: Christi Kütt.

Paljude lemmikuks oli meie staarveterani Maaja Kalle lõputöö lasteriiete teemal. Maaja kavandas kaheksa lastekleiti Lääne-Eesti saarte ainesel. Tulemuseks sai täiuslik ja kordumatu komplekt linaseid kleite puuvillasest lõngast käsitsikootud pihaosadega. Küll kolis autor kleidipihtadele kindakirjad, küll originaalis kangastelgedel kootud või trükitud mustrite jäljendused. Osad Maaja kleidid said kajastuse viimases Käsitöö numbris. (Olgu mainitud, et sügiseses numbris leiate meie töödest kompaktsema ülevaate.)

Mitmed lõputööd ei jää tolmama ühte teatavasse halli kappi, vaid hakkavad oma elu elama raamatukaante vahel. Selles mõttes töö alles algab ja loodetavasti järgmiseks kevadeks Rahvusliku Käsitöö sarja trükised ka poelettidele jõuavad. Kavatseme avaldada kogumikud Läänemaa kinnastest, etnograafilistest lahttaskutest, kaltsutittedest, võrkvöötehnikast, saarte lasteriietest. Need peaksid olema praktilise väärtusega raamatukesed, millest leiab nii ajalugu ja autentset pildimaterjali, aga ka parajal määral õpetusi.



Aili Järvesaar "Muhu värviline
heegeldus abuvestide näitel:
kollektsioon linaseid abuveste."
Collection of chrocheted
waistcoats inspired by Muhu Island.
Juh: Kristi Jõeste

 Tutvustasin valikut lõputöid, mis mind kõige enam kõnetasid. Lähiajal riputame täisnimekirja ja fotod üles eriala kodulehele. Enamik uurimusi koos praktiliste tööde fotoseeriatega hakkavad olema ka avalikult kättesaadavad Tartu Ülikooli raamatukogu digitaalses kogus D-Space. Seda juba lähinädalal!
Järgmises blogipostituses tutvustan võib-olla veel paari toredat lõputööd, mis tänasesse ära ei mahtunud, kuid mis kindlasti ei peaks tähelepanuta jääma.

As I promised I'll try in this entry to give a general overview about gradutation works of the specialty of Estonian Native Textile (at the University of Tartu Viljandi Culture Academy). The study time in VCA is four years, study level is applied higher edaucation that is equal to BA.
There were 20 works in total, therefore I only will show my personal favourites through the photos; in the next entry there will be more to read and watch.
Most of the collections were demonstrated in fashion show as well. But there were also works from interior textile field, some reconstructions of authentic folk costumes, overviews and product developments on different ethnographical accessories etc. Next year the earliest we'll publish some works in our department's serie of Native Craft. Unluckily these are going to be only in Estonian.

Maaja Kalle "19. saj II poole - 20. saj I poole Lääne-Eesti
saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal.
Rahvarõivaainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine."
Children collection inspired by islands of West-Estonia.
Juh: Riina Tomberg, foto: Priit Grepp

Maria Merimaa "Tarvastu tanudest inspireeritud sisustus-
tekstiilid Männiku Metsatallu." Interior tapestries inspired by
Tarvastu headgears. Juh: Merle Suurkask ja Christi Kütt





Otseülekanne OmaMoe etenduselt 5.06 k 19:00/Ethno-Fashion Show 5.06: watch it in real time!

Hea uudis neile, kes ei saa homme Viljandisse sõita. Pärimusmuusika Ait kannab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõpetajate moeetenduse üle oma kodulehel! Säti end vaatama, suurejooneline etendus, mida aitasid lavale tuua tudengid üle kogu akadeemia, saab alguse kell 19:00. Minu roll antud üritusel on see, et juhendasin viit lavale tulevat kollektsiooni, ja astun paaril korral ka ise modellina üles, kuna tellisin lõpetajatelt mõningaid asju oma mõõtudele. Rohkem infot ürituse kohta siit.

Brilliant news for friends in abroad: fashionshow of the specialty of Estonian Native Textile's graduaters will get transferred in live tomorrow at www.folk.ee/video at 19:00. Please check the time zone that corresponds to Estonian (Finnish) time. There will get performed 13 collections of Estonian ethno-fashion. I supervised five works. All those are going to be on stage, including me as a model in two collections! (I ordered some beautiful garments for myself.)



Aili Järvesaare heegeldatud vest
Ilme Kossesoni kleidi peal.
Foto: Sandra Urvak, modell: K. Jõeste



Tapjakärbsed Muhu kinnastel/Killer flies on Muhu gloves

Enne suvepuhkusele minekut (kes see ikka suvel kindafotosid vaadata tahab?) veel üks viimase aja paarike teile kaemiseks. Kindad on hetkel väljas rahvusliku tekstiili vilistlaste näitusel Kondase Keskuses Viljandis.
Idee oli katsetada muhuroosat rannet mustapõhjalistel kinnastel. Ma pole originaalis sellist varianti kohanud, aga võib-olla oli midagi taolist ikkagi olemas, ei tea. Kudusin keskseks motiiviks sukkadelt pärit kärbsemotiivid, pärast avastasin, et ühel ERMi Muhu kindapaaril oli samamoodi tehtud. Lõpuks tundus mulle, et need kärbsed said võrreldes lindudega liiga suured, sestap ristisin nad tapjakärbesteks:) Ma loodan, et kindad saab omale inimene, kes sellist morbiidset seost ei pelga!

Lähiaja plaanidest nii palju, et kuigi ma oma loomingut mõni aeg ei näita, siis küllap tutvustan mõningaid eredamaid lõputöid meie erialalt, mis paari nädala pärast kaitsmisele lähevad. Kes saab, külastagu ka meie suurt moeetendust "OmaMood" 5. juuni õhtul, mis sünnib koostöös meie, kultuurikorralduse, tantsu ja pärimusmuusika erialade tudengitega. Tõotab tulla lõpmata põnev asi. Mind ennast saab ka laval näha, kuna tellisin päris mitu asja oma mõõtude järgi. Lähemat infot ürituse kohta leiab Facebookist.

Before having a summer break (who the hell is willing to watch gloves photos in summertime?) I introduce you my last couple that I knitted a while ago. These are quite typical Muhu gloves, the idea was to try pink wrist part with black main colour. I haven't seen such version on authentic Muhu gloves but who knows.. Key characters on my gloves are flies that I took from Muhu stockings and that turned out too big compared to birds, therefore I decided to name them killer flies. I hope that the gloves will have the owner who doesn't fear the morbid association that I just mentioned:)

In the nearest future I'm not going to present my own creation but rather plan to introduce the graduation works of the specialty of Estonian Native Textile where I currently am working as program manager and lectoreur. We'll have 21 graduaters this year and the works they have just completed are delightful, extraordinary, inspiring etc. Stay tuned! It will be worth to see!

Kotikesed/Pouches

Umbes kuu aega tagasi tabas mind järjekordne lapitehnika hoog, mille tulemusel valmis seeria kotikesi (pildil kaks). Ajalooline eeskuju on neil ka täitsa olemas: vanasti kasutati taolisi kotte tubaka hoidmiseks. Pruut tegi sellise koti oma peigmehele kingiks. Tänapäeval võib kotikeses kaasas kanda kõikvõimalikku vajalikku kraami alates võtmetest ja rahast, lõpetades... Ka rahvariidekandjad võiksid sellisest kotikesest omale

                                                                                                                   vajaliku aksessuaari leida.

These cotton pouches, made in patchwork, were inspired by ethnograpical examples which used to be made by brides to their grooms and were meant to carry tobacco along. Nowadays you could put into them several small items if large bag is excluded.

Kihnu kördid eile ja täna/Book about Folk Skirts of Kihnu Island

Ilmunud on minu teine raamat, mis peaks lähiajal ka poodidesse jõudma. Seekordne väljaanne on hoopis teisest puust kui eelmine ja selle lugemine pole tõenäoliselt ka nii lihtne ajaviide, vaid kannab endas rahvusliku käsitöö osakonna teadussarja Studia Vernacula väärilist tõsist akadeemilist vaimu. Teos

põhineb minu magistritööl, olles läbinud põhjaliku värskendus- ja toimetuskuuri (toimetaja oli Kadri Tüür). Kauni kujunduse autorid Kristjan Mändmaa ja Moonika Maidre.

Tegelikult saab raamatut võtta ka kahe eraldi osana: esimene kirjeldab riietuse uurimise meetodeid ja teine rakendab neid Kihnu körtide ajaloole ja analüüsile, mis on kindlasti  kõvasti jõukohasem ja huvitavam lugemine. Teksti ilmestavad 69 muuseumi- ja välitöödel pildistatud fotot ning ridamisi Kihnu naiste antud ütlusi-meenutusi.

Mul on hea meel, et sain võimaluse anda Kihnust ja Eesti Rahva Muuseumist korjatud rikkaliku materjali kihnlastele selle väljaande kujul tagasi. See ei olnud sugugi lihtne ettevõtmine (rahade taotlemine, tähtaegade püstitamine kogu meeskonna jaoks ja nendest kinnipidamine), kuid seda rohkem on põhjust rahul olla. Meelega ei hakka ma siinkohal teost ümber jutustama, vaid loodan, et võtate selle lugemise ise ette.  

 

This book on traditional skirts from Kihnu Island is based on my MA thesis defended at the Department of Semiotics of the University of Tartu in 2008. The dissertation has been revised for the purposes of publication.

The book is divided into two parts. The first part introduces earlier work by authors who have discussed semiotics of clothing, while the second part focuses on the history and current status of Kihnu skirts, assessing the empirical facts while proceeding from the theoretical premises outlined in the first part of the book.

Kihnu Island is a special place in the Estonian context. Women belonging to the older generation continue to wear traditional clothes and several archaic customs are still practised.

An important part of the traditional outfit of Kihnu women is a bright striped skirt called kört. These skirts have a long and interesting history and the book sets out to provide a thorough overview of it. The traditional skirts are used to manifest stages in Kihnu women’s lives, each of which can be regarded as a symbolic entity. Passage from one stage to another is enacted by means of particular rituals.

Although the tradition of making and wearing Kihnu skirts currently stays alive mostly thanks to the older generation of women, kört has remained one of the most important symbols of Kihnu identity. In the rest of Estonia, wearing traditional clothing on a daily basis disappeared from people’s everyday life already at the beginning of the 20th century, yet on Kihnu, this custom has been preserved. Evidently, geographical isolation and a strong sense of community have facilitated the survival of the island’s intangible heritage, including its traditional clothing and dialect.

The book is in Estonian and has English summary.

Talgud kodus/A Cleaning up Day

Kaks äärmist paari vasakul on Kihnu kindad:
meeste labakud ja naiste sõrmikud

Kuna olen viimasel ajal pidevalt pidanud nädalavahetustel tööl või õppimas olema, siis oli mul täna üle pika aja aega kodu koristada. Tänase mõnusa tuulise ja päikselise ilma puhul võtsin ette ka lõviosa kindaid ära pesta. (Kindaid on meil muidugi rohkemgi, aga kõiki polnud vaja pesta, panin lihtsalt sügist ootama.) 

Nööril avanes sellegipoolest päris tore pilt - jagan seda ka teiega!

I cleaned my home today and decided to wash most of our gloves and mittens because weather has become warm and there's no need for keeping our hands protected any longer. As you can see there got a lovely picture of our gloves hanging on the cord. In the left there were two pairs of authentic Kihnu gloves/mittens.

Marika lapilised/Entrelac cuffs for Marika

Et viimasel ajal on palju raamatu-uudiseid olnud, siis tasakaalustuseks olgu ka puhast käsitööd näidatud. Ma olen tegelikult päris mitu asja jõudnud neil hullupööra kiiretel aegadel valmis kududa ja panen vaimu tasapisi valmis juba ka sügiseseks suurtellimusperioodiks. Esimesed soovid on hakanud laekuma. Koosolekutel ja bussis loksudes saab vaikselt pihta hakata..

Lapiliste randmete disain on mul välja mõeldud juba umbes poolteist aastat tagasi, sestsaadik olen mitmeid paare teinud. Nüüd aga oli vaja türkiissiniseid. Küllaltki raske värv, ent kui kõik klappima saab, on tulemus lahe!

Just to balance all the booknews that I have been presenting these days I put up these lovely turquoise entrelac cuffs. I have knitted these kind for over a year but each time I change something, mainly colours. This particular blue is adorable but quite complicated to combine with other tones. But if you have managed to make it then the outcome is worth it!