29. november 2009 trükkimistöökojas

29. november oli meie Ungari reisi tipphetk, seepärast kirjutan eraldi postituse kavatsusega ohtralt fotosid näidata.
Sõitsime bussiga Kecskémeti linnast välja 2000 elanikuga asulasse Kiskunfélegyhaza'sse (proovige hääldada!). Eesmärk oli külastada üht vähestest alles jäänud indigoga värvitud kangaste trükkimise töökoda ja selle meistrit, 82-aastast vanapapit. Väidetavalt on kangatrükkimine Ungaris alguse saanud juba keskajal. Selles ma küll pisut kahtlen, kuna üks Rootsi spetsialist esines hiljuti väitega, et asi sai alguse hoopis Indiast ja mõnevõrra hiljem.. kui meeles, katsun välja uurida, kuidas sellega siis lood ikkagi on..
20. sajandi alguses oli trükkimine õige popp, töökodasid oli koguni 400. Nüüdseks on neid vaid 8. Räägivad, et õnneks on seis stabiliseerunud ja tehnoloogia väljasuremise ohtu hetkel karta ei ole. Ungari naised õmblevad meeleldi indigokangastest seelikuid, kardinaid, laudlinu jne.

Edasi järgneb fotoreportaaž - meie tõlk oli inglise keeles väga nõrk, seega liiga palju infot ma ei saanud, kuigi vanamees rääkis ohtralt.. (NB! Klõpsa fotodel, näed neid suuremalt!)

Kõigepealt TRÜKKIMISE TEHNOLOOGIAST:

Valgele puuvillasele kangale, laiusega 80 cm, trükitakse reservainega muster peale. (Lihtsam tehnoloogia on teistmoodi: kõigepealt kangas siniseks ja siis valgega muster peale. Aga reservainega trükkimine on vanem ja väärikam.) Seejärel värvitakse kangas spetsvannis (vt allpool fotosid) 85 kraadises sünsteetilise indigo lahuses 1 minut korraga. Reservainega muster jääb valgeks, st ei võta sinist värvi külge. Kahjuks ei saanud ma täpsemalt teada, kas kogu kangas pannakse korraga sisse või kuidagi jaokaupa. Viimane variant tundub loogilisem.
Peale värvimist tuleb reservaine mingi aja jooksul maha võtta. Seda tehakse väävlilahuses!
Järgneb loputamine, pesemine ja siis omakorda tärkliselahusega töötlemine ehk tärgeldamine.
Seejärel kuivatatakse ja triigitakse. Iga asja jaoks on oma masin:) Isegi kuivatamiseks on masin, aga meister on ehitanud hoovi ka kuivatusrestid - milleks elektrit raisata, kui päikest on Ungaris külluses! Seega eelistatakse kangavärvimist suvel ette võtta.

Meistrisilt maja tänavapoolsel müüril.

Kovacs Miklos on trükkimisega tegelenud 63 aastat, sai selle ameti pärandusena. Pöörake tähelepanu, millised elegantsed vuntsid!

Trükipakke on ca 500, igaüks umbes 15 cm lai ja 80 cm pikk. Mustri taob meister käsitsi, telekavaatamise ajal. Fotol lähemalt näidatud pakul on 20 000 mustrinõela! Ühe õhtuga jõuab umbes 10 x 10 cm mustrit teha..

Trükkimismasin, pakk asub pildil valgest kangast allpool põiki. Teisel fotol näha kangas alt vaadates.

Masinad on auväärses eas. Kuna meister on väljaõppinud masinist, on ta kõiki masinaid edasi tuuninud, varustades need elektri ja varugeneraatoritega (generaator alumisel fotol).

Selline on värvimistünn, sealt liigutatakse kangas sujuvalt läbi. Ikka ei tea, kuidas täpsemalt, mingid rullid ja kangid igatahes paistsid.

Väävlilahuse tünn ja loputamise tünn.

Tärkliselahust ootavad kangad..

Kuigi on olemas ka kuivatusmasin, eelistatakse kangaid vabas õhus kõrgetel kuivatusrestidel kuivatada. See on umbes 2 meetrit lai ja kümmekond meetrit pikk.

Triikimismasin.

Viimane masin. Viimistletud kangas volditakse meetri kaupa, et pärast oleks seda lihtsam ostjale välja mõõta. Vanasti olevat Ungaris hoopis teised mõõtühikud kehtinud, aga selle süsteemi kirjeldus osutus meie tõlgile üle jõu käivaks. Nii palju siiski, et igasugu töötlemiste tulemusel tõmbab kangas esialgsest pikkusest neljandkiku kokku.

Kangast on võimalik ka topeltlaiuses trükkida, sel juhul on see ka 2 korda kallim. Fotol näha kangaid ja mustreid, mida tehakse spetsiaalselt ungari söögikohtade tarbetekstiilide jaoks (laudlinad, kardinad jm).

Meister ise kannab oma kangast õmmeldud särki:) Fotol oleme ühes tema lapselapse söögikohas, kus ta end väga koduselt ja võimukalt tundis - kohe uksest sisse astudes kukkus ta lapselast kamandama:) Naljakas vaatepilt, kuigi sõnadest ei saanud tuhkagi aru.

Nonii, lõpuks saime ihaldatud paradiisi - kodupoodi. Valik võttis silme eest kirjuks! Oli nii laudlinu, põllesid - Mammi õmmeldud, kui ka kangaid. Kuna me osutusime heldeiks klientideks, viidi meid ka keldrilattu, kus seisid virnades kangarullid, mida pidime ümber tõstma, et soovitud mustrit kätte saada. Mustreid oli veel rohkem kui poes (neerudega jms). Mina igatahes jätsin kogu vahetatud raha neile (ostsin 17 m erinevaid kangaid, Hundu pisut vähem). Meeter 80 cm laiust kangast maksis u 75.-. Jäime oma tehingutega koguni nii palju hiljaks, et meie buss läks ära. Itsitasime, kui kujutlesime, mis oleks siis saanud, kui kogu meie kolleegide kamp oleks poodi lahti lastud:) Pärast sõidutas papi meid sööma (ajades, muhelus näol, "tranduleti" PULDIGA töötavast garaažist välja) ja minutilise täpsusega järgmise bussi peale.

Minu ostetud kangad - teen neist kleidi, seeliku, põlle jne. On ju ilusad?

Alumisel fotol ülevalt vasak kangas on väga vana mustriga. Seda lasime keldrilaos spetsiaalselt kaevata (õigemini terve kangahunniku ümber tõsta, kuna kangas asus kõige all), kuna see on nii Kihnu:)