Titemütside maania

Kevadise lapitehnika aine õpetamise raames VKAs langesin ma koos üliõpilastega kihnu titemütside valmistamise mõnu võrku. Olles oma esimest katsetust näidanud ka ühele sõbrale, hakkas seegi oma lapsele mütsi tahtma. Koos valisime kangad ning nüüd, puhkuse esimestel päevil, leidsin mahti mütsi valmis nikerdada. Kuna kihnu mütside õmblemine käib traditsiooniliselt käsitsi, on see äärmiselt lõõgastav tegevus, mida võib kõikjale kaasa võtta. Töö valmib üpris kiiresti, ja samal ajal on esteetiliselt nauditav hoida näppude vahel jõrke ning jõlusaid kangaid. Mütside tegemisest kujuneb tõeline sõltuvus, garanteerin!

Kihnus valmistati mütse tüdrukutele ja poistele erineva lõikega, mujal Eestis vahet ei tehtud (või õigemini ma pole taolist infot kohanud). Ka Muhus on tehtud ülimalt nunnusid oranžidest kangastest, käsitsi heegeldatud pitsidega mütsikesi ning siin-sealpool mujalgi. Keda valmistamise nüansid täpsemalt huvitavad, kaegu Ingrid Uus'i raamatut "Mõned nopped kihnu käsitööst" (2005, Viljandi Kulturiakadeemia). Tüdrukute lõike osas soovitan iga tüki laubaosale pisut mahtu juurde anda, muidu jääb mütsi ülemine äär liiga pealaele ning tuul puhub sisse.

Fotod: traditsiooniline kihnu titemüts. Tüdrukute lõige. Ülemisel fotol poseerib Irene tütar Niina.