8 aastat on möödas. Eight years since I last wrote here

Aeg-ajalt mulle meenub see kindablogi... Vaatan, et 2018.a tegin viimase postituse ja kolisin "kudumispäeviku" laadse tegevuse Facebooki lehele Kristi Jõeste Ulas. Ajad muutusid - oli paratamatu,  et lihtsam ja kiirem moodus oli tegevusi kajastada somes, mitte enam "vanamoelises" blogis. Samuti olen paremaid palu postitanud enda isiklikule Instagrami kontole @kristijoeste. 

Ühekordse värskendusena, võib-olla teen neid ülejäänud elu jooksul vahel veelgi, reklaamin, et "Eesti silmuskudumine 4. Sõrmkindad" on kaasautori ja toimetaja Anu Pingiga meil praegu aktiivselt töölaual ja väga suure tõenäosusega see käesoleval aastal ka ilmub! Pean tunnistama, et otsus paluda Anu selle raamatuseeria teekonda lõpetama oli parim üldse, sest üksi ma poleks seda iial suutnud valmis saada! Jagasime teemad/tehnikad omavahel nii, et tema kirjutab tehnoloogia osa (suures osas) ning eraldi vikeldamisest, pitskoest ja ühevärvilistest sõrmikutest ning minu hoole all on roositud, tikitud, narmalised ja kirjatud sõrmkindad. Praeguse seisuga olen mustandid kirjastusele üle andnud ning Anu vormistab neid sellisteks lehekülgedeks, nagu need raamatus välja hakkavad nägema. Muidugimõista tähendab see aktiivset, pea igapäevast dialoogi ja temapoolseid päringuid ja märkusi, kui olen millegagi puusse pannud või end segaselt väljendanud. Aga üldjoontes võin nüüd tõesti anda selle lubaduse välja, et VARSTI-VARSTI! 

F. Sven Tupits

Suurematest tegudest veel nii palju, et 2024.a peakureerisin TÜVKA vilistlasmeistrite ja õppejõudude ühisnäitust "Ajajõgi" (kujundus ja kontseptsioon Mae Kivilo, vormistus Marko Aatonen). Minult olid väljas kaks paari kindaid: Mulgi ülipeened koopialabakud ERM 1810 ning nendest inspireeritud ristpistes sõrmkindad "Kuueteistsarvilised". Näitusega tähistasime osakonna 30. juubelit. Usun, et see rändnäitus oli üks väärikamaid senises praktikas, olles ühtlasi kõige kallim, mida oleme eelarveliselt ponnistanud. Üleval oli see Viljandis Rüki galeriis, Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning Vana-Võromaa kultuurikojas. Loe lähemalt siit. 

F. Nicolas Bouvy

Lõpetuseks. Olen viimastel aastatel leidnud ennast teostamas rockmuusikuna ansambli Fuzzolini koosseisus klahvpillimängijana. See teekond jätkub. Jätkub ka kindamaailm - mitte küll nii suures mahus nagu varem, aga peale raamatu ilmumist leian ehk uut hingamist, et ka selles liinis  katsetada värskemat lähenemist. Järgmisel aastal täitub mul 50 eluaastat ja senisest rohkem pean jälgima, kuhu enda energiat suunata ning samuti pean ka oma käsi õrnemini kohtlema - nii sageli need mul kududa enam ei võimalda. Teen küll jõutreeninguid, mis aitavad ka käelihaseid tugevdada, aga eks näis. Vaadates tagasi enda missioonitööle traditsioonilise kindakudumise populariseerijana - aitäh kõigile kaasteelistele, eelkõige Anu Pingile, kes on seda isegi tulihingelisemalt teinud kui mina, siis saab rõõmsalt tõdeda, et see suur töö on magusaid vilju kandnud! Eestis ja kogu maailmas on nüüd väga palju inimesi, kes koovad eesti kindaid jm! See tähendabki seda, et uurimistöö võin ma üsna pea kõrvale panna, samuti ei pea ma enam nii palju ise koopiaid kuduma, vaid võin jätkata sealt, kus ma kunagi üle 20 aasta tagasi alustasin: eesti kinnaste traditsiooniuuendajana, kududes uusi kindaid pigem kunstniku positsioonilt, kavandades kindaid, millel ei ole otseseid eeskujusid, vaid mis kujunevad selle suure kogemuspagasi pinnalt, mille olen omandanud. Mulle tundub, et kõige enam meeldiks mulle tikitud kinnastega tegeleda, kuivõrd selles nišis tegutsejaid hetkel vist polegi.  

Every now and then I remember this glove blog... I see that in 2018 I made my last post and moved the "knitting diary"-like activity to the Facebook page Kristi Jõeste Ula. Times changed - it was inevitable that an easier and faster way was to reflect on activities on social media, no longer in an "old-fashioned" blog. I have also posted better wishes on my personal Instagram account @kristijoeste.

Photo: My 1-year-old friend Pepu is not the only one who/what has prevented the completion of the book! :D

As a one-time update, maybe I will do them again later during the rest of my life, I would like to announce that "Estonian Knitting 4. Gloves" is currently actively on my desk with co-author and editor Anu Pink and it will very likely be published this year (in English later)! I have to admit that the decision to ask Anu to complete the journey of this book series was the best one ever, because I would never have been able to finish it alone! We divided the topics/techniques between us so that she writes the technology part (mostly) and separately about the travelling stitches, lace patterns and single-color gloves, and I am in charge of the inlay-patterned, embroidered, fringed and gloves in stranded colourwork. As of now, I have handed over the drafts to the publisher and Anu is formatting them into the pages which they will look like in the book. Of course, this means active, almost daily dialogue and her inquiries and comments if I have messed up something or expressed myself not too clearly. But in general, I can now really promise that SOON, SOON! 

One of the many great works was in 2024, when I was the chief curator of the joint exhibition "The River of Time" of UTVCA alumni masters and lecturers (design and concept by Mae Kivilo, formatting by Marko Aatonen). I had two pairs of gloves on display: Mulgi's super-fine replica mittens ERM 1810 and the cross-stitched mittens "Kuueteistarvilised" inspired by them. We celebrated the department's 30th anniversary with the exhibition. I believe that this traveling exhibition was one of the most dignified in our practice so far, and was also the most expensive we have ever spent on in terms of budget. It was on display at the Rüki Gallery in Viljandi, the Design and Architecture Gallery in Tallinn, and the Vana-Võromaa Cultural Center. 

Finally. In recent years, I have found myself performing as a rock musician as a keyboard player in the Fuzzolini band. This journey continues. The world of gloves also continues - not on as large a scale as before, but after the book is published, I may find new inspiration to experiment with a fresher approach in this area as well. Next year I will be 50 years old and I have to be more careful about where I direct my energy and I also have to treat my hands more gently - they don't allow me to knit so often anymore. I do strength training, which also helps strengthen my hand muscles, but it seems that way. Looking back on my mission work as a popularizer of traditional glove knitting - thanks to all my fellow travelers, especially Anu Pink, who has done it even more passionately than I have, I can happily say that this great work has borne sweet fruit! There are now a lot of people in Estonia and around the world who knit Estonian gloves and more! This means that I can soon put my research aside, and I won't have to knit so many copies myself, but I can continue where I started over 20 years ago: as a renewer of the Estonian glove tradition, knitting new gloves more from the position of an artist, designing gloves that don't have direct models, but that are shaped by the vast amount of experience I have acquired. I think I would like to work with embroidered gloves the most, since there are currently no active players in this niche.

Katrinile ja ta õele

Kummagi kindapaari kiri on valitud Paistu kihelkonnast (muide samasugune muster on ka Kihnus olemas). Värve ei hakanudki võrreldes originaalidega muutma, küll aga valis randmetehnika Katrin ise. Tegelikult on ka see Paistust, aga ühtedelt teistelt kinnastelt. Ääremärkusena sobib siinkohal avaldada, et kinnaste kudumise ajal läbisin ühtlasi Troonide mängu kõigi hooaegade filmide vaatamise. Kaks ühes!
Patterns for these gloves were chosen from Paistu parish, also the wrist technique. While knitting the gloves I watched all seven seasons of Game of Thrones tv-series!

Erika labakud

Need labakindad läksid Põhja-Rootsi ja sealse külmema kliima tõttu valisin soojemad lõngad: naturaalsed lambatoonid jämeduses 6/2 - väidetavalt on mittevärvitud lõngad soojapidavamad. Mustri sain ühelt Kihnu muuseumikindalt, randmevärvid sobitasin Erika soovi kohaselt. Otsakahanduse tegin kihnupäraselt pooletahise. Vahetasin kolm korda vardaid: randmes 1,25, enne pöialt 1,5, peale pöialt 1,75. Viimaste puhul avastasin, et raskemad metallvardad mõjuvad väikese sõrme juures asuvale lihasele väsitavalt, pidin kogu aeg, kui valu tekkis, veidi puhkama!

These mittens were made for Erika who is living in North-Sweden. Because of the colder climate we chosed a bit thicker yarns, 6/2 and in natural sheep shades. Pattern is taken from a historical mitten from Kihnu, colours for entrelac cuff I composed by myself.

Ajatuse näitusel

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu korraldatud suurnäitusel "Ajatus" eksponeerin Muhu ornamendist ja kudumispeenusest inspireeritud taiest. Ülesanne oli demonstreerida meistri tehnikat ja materjali, mitte valmisesemeid - see tundus alguses jube keeruline! Kuigi oli võimalus kasutada hiigelsuurt kera, tundus mulle mõte õhulisest mustast puitrõngast etem. Kohe kerkis vaimusilma varraste ja lõnga peenust illustreeriv kompositsioon.
Valisin saadaolevaist peeneima lõnga 12/2, number 1,0 mm vardad ning ornamendi, mis originaalis paikneb ühel üle sajaaastasel Muhu põllel, kuna ma ei leidnud kinnaste pealt sellist, mis mind kõnetaks. Pidin ornamendi kohandama silmuskudumistehnikasse, kuid selle põhiolemus jäi samaks. Oma kahelt poolt samasuguse pisikudumi paigutasin sobivas mõõdus kitarrikeeltele ning lisasin nurkadesse diagonaalselt ka kasutatud vardad. Kokku sündis ajatult minimalistlik ja lihtne kompositsioon püst- ja kaldristist, mida omakorda võimendab keskel paiknev ornament. Üksjagu pusimist oli kitarrikeelte pingutamisega rõngale nii, et ei jääks midagi silma häirivat paistma - üks keel jäi paraku veidi lõdvaks, aga võib-olla on see just tore.

Ühisnäitus 32 eesti meistri töödest on 7. oktoobrini avatud Tallinnas Katariina kirikus. Sealt edasi rändab see Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnusse Uue Kunsti Muuseumi.

Here I present my piece at the grand "Timeless" exhibition at Tallinn Katariina Church. The task for the masters was to represent their skills, tehcnique and material instead of the ready-made gloves, which seemed complicated at first but then the idea occured to me that it would be thoughtful to use 1,0 mm needles and 12/2 yarn to knit an abstarct piece. I choosed old ornament from an Muhu apron, first used in the end of the 19th century that I preserve at my home. During installation I used guitar strings which were similar to my needles (I also used those as well).
Beautifully simple, minimalist composition was my aim. 
The exhibition will be open until October 7 and then it moves to the Estonian National Museum in Tartu and Museum of Modern art in Pärnu.

Photos by Sandra Urvak
Aitäh, Toomas!

Mustjala meeste

Kindakudujale on see rõõm, kui keegi tellib midagi erilist. Tuli kududa autentsed Mustjala meeste pulmasõrmikud. Olin nii originaalitruu kui võimalik (vt eeskuju siit), isegi narmad tegin kinniste otstega (tavapäraselt on need lahtilõigatud), mis aeglustas nõelumist märkimisväärselt (ja piinarikkalt)! Kokkuvõttes oli see tellimustöö igati huvitav vaheldus!

I had a special honour to knit these authentic men's wedding gloves from Mustjala parish (from the island Saaremaa). The most time consuming part was sewing the fringes as these had to be closed on the top (not cut as on most of this kind of historical examples). You could see the originals from here and make your own comparisons.

Hiiumustrilised Janniele

See hiiukirja kindapaar telliti ühe varasema eeskujul, ja nüüdseks sooviks olid labakindad.
One of the kind, now mittens. Pattern is from Hiiumaa island.

Saami muusikamehele /For Sami musician

Selline asi juhtub üks kord elus, kui saad nii huvitava tellimuse. Sedakorda siis ühele Saami muusikamehele. Piltide saateks võib kuulata: https://www.youtube.com/watch?v=VKfJjmu5zjY.
Et muusiku tegevusega sobivalt suhestuda, valisin ühe erilise 200-aastase kindakirja Tartu-Maarjast. Värvideks võtsin mahedad lambatoonid ja madarakarva punase.

This order is very special to me, it goes to a Sami musician. Listen to his music: https://www.youtube.com/watch?v=VKfJjmu5zjY
I believe that the 200-year-old pattern from Tartu-Maarja parish is just perfect for the occasion!

Kukkur: Monika Hint

Viljandi mõisamaja detail.

Paistu indigod

Paistu seeriasse kuuluv tumesinine kindapaar erinevate hallide lumeräitsakatega. Ise kudusin.
This pair belongs to the Paistu serie. Dark indigo and different shades of grey have been used.

Muhu kassid/cats

Kudus/knitted by Tiina Zujenkov

Ilusad

Ei-ei, ma pole kudumist lõpetanud! Jah, pean käte tõttu olema mõõdukas ja tegin ühe pikema pausigi, kuid vahepeal on minu varrastelt sellegipoolest palju-palju kindapaare sündinud. Proovin mõned kõige ilusamad üles pildistada ja aegamööda teilegi näidata.

See paar on suvise värvidega hullamise tulemus. Avastasin lõpuks ometi täiusliku randmevärvide koosluse, mida lapilises koes kududa ja millega ise väga rahule jäin. Kiri aga on võetud Halliste labakutelt. Tulemuseks said ühed ilusad ja lihtsad sini-valged Eesti kindad. Muud lugu polegi!

Lovely blue-white classical Estonian gloves with Halliste pattern and ideal colour combination in the wrist part. 

Jälle ühed kolga-jaanid. Another pair of Kolga-Jaani.

Need kaasaegsed meestekindad said alguse ühtedest Kolga-Jaani 200-aastastest sini-valgetest labakindaräbalatest. Lisaks värvidele muutsin veidi ka ornamenti ja randme kahevärviliste keerukordade asemel kasutasin ühevärvilisi kirsipunaseid. Üldmuljelt tumedat koloriiti püüdsin beežide täppidega helgemaks muuta.









These men's gloves are inspired by the very old, white-indigo pieces of mittens from Kolga-Jaani (a parish in the southern part of Estonia). I changed ornament a bit and instead of the two-coloured braids used single-coloured. To make the gloves look brighter, I added some beige spots. 

Joonasele. For Joonas

Kudusin selle indigosinise paari oma pojale. Inspiratsiooniks olid Karja ja Püha kihelkondade sõrmikud. 

Lapsed kasvavad nii kiiresti, võib-olla järgmine talv enam ei mahugi kätte?

This dark indigo blue pair, inspired by the gloves of Saaremaa island, I knitted for my son. Perhaps he will be growing so quickly that the gloves won't fit next season? We'll see.

Muhu pruunid

Selle aasta viimase paari mõte tuli sellest, et olin millalgi eelmisel aastal soetanud endale Soomest hästi ilusat, tumedat ja pehmet villast lambapruuni lõnga (valmistanud Pirtin Kehräämö OY). Madarapunasega on see ütlemata kena kooslus!









The last pair of this year I decided to knit of the dark sheep-brown yarn that I had bought from Finland (made by Pirtin Kehräämö OY). Together with madder red it is so beautiful!

Hiiu ristilised

Kudunud/knitted by Anu Kruusimaa

Proovisin läbi teha järjekordse silmipaitava traditsioonilise värvikooslusega (s.o sini-valge) kindakirja Hiiumaalt. Algsed labakindad muutusid minu vaimusilma ja Anu käte kaudu sõrmkinnasteks koos naksaka punase ristirea ja keerukorraga. Originaalid asuvad, nagu ikka, ERMis.


This time I tried another very traditional Estonian colour combination - white and indigo - and not so very common pattern from Hiiumaa island. Originally these were mittens but I choosed to add a red cross line and fingers and here they are, brand new gloves! 

Craft Camp 2016 registration open!

You are warmly welcome to meet me at the Craft Camp in summer 2016!
Please look at this short introduction video and make up your mind!
https://vimeo.com/149003610

Muhu kärbsed /The Flies of Muhu

Kudunud/knitted by Asta Kink.

Nende kinnaste puhul sai kasutatud võrdlemisi lahjat koloriiti, kuigi ka Muhus ei olnud iga viimane kui paar täisvõimsusel värvidega. Konkreetset inspiratsiooni sain ühelt ERMi paarilt. Vähendasin kärbsekirja, muidu oleks see 8/2 lõnga puhul olnud hiiglaslik.

In this pair I used a bit softer color scheme, not very typical to Muhu. The concrete inspiration came from here. I changed the patterns a bit smaller, in order to adapt these to 8/2 yarns, otherwise they would have been too big.

Punased /So Red!

Pilkupüüdvatest Tõstamaa labakinnastest ERM A 509:2814 on saanud sõrmikud, mis olid väljas ka "Külma vastu" näitusel. Kudus Eleriin Seim.
These exhibition-gloves are knitted on the basis of the ENM A 509:2184 mittens. Knitted by Eleriin Seim.

Halliristilised

Lähteülesanne: must ja hall. Customer's choice: black and grey.
Meetod: kaasaegne autoriloominguline lähenemine, konkreetne eeskuju rahvakunstist puudub. Method: modern artistic creation, no concrete inspiration from the folk art.
Tulemus: optiline mäng. Result: optical play.

Sügistikandid. Autumn Embroidery.

Tähekindad 2 - Star Gloves vol 2

Alustas Anneli Lilienthal, lõpetas Kristi,
pildistas Eva-Maria Komissarov

Soojades sügistoonides Vigala kindad - seekord siis nii. Uskuge, kogu selle värvirea kokkusaamine pole sugugi lihtne! Ikka nii ja naa ja siis jälle otsast peale, kuni silm heaks kiidab. Lisaks olen välja töötanud enda isikliku kudumisretsepti, mismoodi kindad peale rannet anatoomilisemaks muuta. Seepärast lasen randme aja kokkuhoiu eesmärgil enne kellelgi teisel valmis kududa ja sealt edasi jätkan ise, kuna tehnika seletamine võtaks hommikuni ja kuduja ei saaks vist ikkagi aru.
Tähemotiivid on ainult kinda peal ja kootud intarsiapõhimõttel.

This time I created the Western-Estonian pair in autumn tones and believe me, it is rather challenging to make all these many colours match to one another! Additionally I have worked out my own receipt for knitting the upper part of the gloves so that they would fit anatomically as well. 
The stars are knitted like intarsia and are only on one side seen.

"Muhu ploomid"

Kudus Anu Kruusimaa

Need minu ühed lemmikumad kindad said omale nime küpse ploomililla taustatooni järgi. Et Ulases on just Muhu kindad kõige minevam kaup, siis iseenda jaoks pean ma neil ju kuidagi vahet tegema. Näiteks on valikus veel Muhu kirss, Muhu sinine jne.
Tegemist on üsna originaalitruu kindapaariga - eeskuju ammutasin ERMi kogust. Muutsin ehk pisut värve ja jälgisin, et kogu mustrindus mahuks 8/2 lõngast kootud kindale. Ka töövõtted - loodus, sõrmeotsad jne - olid algupärased.

This pair is named Muhu plums because of its nice colour. As Muhu gloves are the most popular in Ulas' selection I have found the distinctive names 

for myself. For example there are Muhu cherries, Muhu blues etc.
This pair is quite original-like compared to its forerunner from the Estonian National Museum's collection. Of course there had some tiny adaptions to be made but int the same time I wanted them to be as authentic as I knew about Muhu gloves: cast on, fingertips and so on.

ERM 7828

Kirbla kindad

Mahedavärvilised Kirbla kindad. Värvides lähtusin originaalpaarist, mis oli Läänemaa kohta üsna tagasihoidlik, aga võib-olla selliseks lihtsalt pleekinud? Siia-sinna lisasin ikka oma käekirja ka: täpikesi jms.

A pair from Western-Estonia, with quite mild colours compared to the typical. As usually I added my own little elements like spots here and there :)

Kukekindad 2015

Maheda värvigammaga Muhu kindad. Randmesse lipsas küll roosa sisse, aga kandmise seisukohast pole sel suuremat tähtsust, kuna jääb peitu. Kukekirja kohandasin-vähendasin 8/2 lõngale.

Muhu gloves with milder colours. These are meant for someone with cooler character. 

Muhu vikkelkindad /Muhu gloves knitted with travelling stitches

Foto poolikust kindast: Sandra Urvak

Kaua tehtud kaunikesed Muhu vikkelkindad.
Väike saamislugu ka. Suurim väljakutse seisnes peenikese lõnga leidmises, ehkki nii peenikest kahekordset nagu vanasti Muhus randmeosade jaoks kasutati, mul ei õnnestunudki leida. Randmepunaseks kasutasin nõukogudeaegset u 12/2 lõnga, mis ei ole minu arust 100% villane, sest ta läigib pisut, ja mida tuli kaks korda värvida, sest esimene kord Laumetsa värvidega andis tulemuseks pesus laiali valgumise - pidin selle lõnga, mida oli õnneks vähe, ca 20 g,  suisa ära viskama, sest ei hakanud üle keetma. Teine kord Pilvelammaste pulbriga õnnestus ideaalselt - lõng imas värvi endasse ja vesi jäi selge. Teised värvid olid ühekordsed 8/1 lõngad või topeltvõetud peenvillased tikkimislõngad. Randmekirju tuli kohandada nii, et need mahuksid 128 silmusele. Ka vikleid tuli vähendada, sest 160 silmust/ringil kasutades oleksid kindad tulnud meestemõõtu - nii nagu nad ka muuseumis olid (vt siit). Tuli aga jälgida, et sümmeetria kuhugi ei kaoks, et viklid jaguneksid kenasti igale sõrmele.
Valge lõnga valmistas Liis Luhamaa kodumaisest tallevillast, ise märkis ta numbriks 10,5/2, kuid kududes tundus see ikkagi peenem. Norra 10/2 lõng igatahes on tunduvalt paksem. (Muide, Saara Kirjastusest saab osta nii mainitud norra lõnga - nende veebipoes nime all "Hea lõng", kui ka 12/2 Taanist pärit lõnga - see viimane tegi mulle kõnealuste kinnaste valguses natuke meelehärmi, sest võrreldes käsitsikedratud lõngaga on hind kordades odavam - oleks ma teadnud ja veidi veel oodanud...; teisalt on Liisi lõng eriti pehme ja "õige" tundega.)

Nende kinnaste valmimine on olnud pikk ja võrdlemisi piinarikas protsess. Väsisin vahepeal nii ära, et ei tahtnud kaua aega kätte võtta. Töö venis pikemaks muidugimõista ka näpuharjutuste vajalikkuse tõttu. Nii paljude silmustega pole ma ju harjunud kuduma, seega tuli kliendi käemõõtudele sobilik numbriline ekvivalent alles välja töötada. Avastasin rannet kududes ja hiljem muuseumikindaid uue pilguga kontrollides, et keerukordade ajal peab silmuseid vähem olema, kirja ajal aga rohkem! Ühesuguse silmustearvuga jäänuks keskosa tunduvalt kitsam. Kui lõng on 8/2, siis seda teadmist rakendama ei pea, kuid peenemaga tuli see kohe esile. Ja nii oligi! - kõigil Muhu muuseumikinnastel märkasin seda kavalat kasvatamist-kahandamist. Kahjuks ei ole "Meite Muhu mustrites" antud asjaolu mainitud ja nii kaotasin hulga väärtuslikku aega. (Minu tähelepanek kehtib ka mustriliste sõrmikute asjus, neil on ju samad randmed.)
Sõrmeotsakahandus on spiraalne, arvestasin Muhu reeglipära. Loodus aga pöidla tagant keeramisega. See ei tahtnud hästi välja tulla, kuna must lõng oli ühekordne ja kaunis jäik, vahepeal katkes, sest keerd tuli välja. No jäigi serv siis selline natuke "mumpsuline", tegin, mis ma tegin, mitte midagi ei aidanud kena vitsa tekkimisele kaasa. Ilmselt jäi süüdlaseks va lõng.

Pöial tuli kandmismugavaks kududa, originaalidel on see
kangesti kitsas. I had to make wider thumbs, originals have it
very narrow and uncomfortable. Foto: Jõeste

Kindad tellis Merli, kes valmistab endale vanemat tüüpi rahvariideid (kurrutatud seelik jm). Mõtlesime ja arutasime Anu Pingiga tükk aega, millised kindad võiksid vanemate Muhu rahvariiete juurde sobida. Merli ei tahtnud labakuid, mis ilmselt oleksid veelgi parem variant olnud, aga siiski usume, et ajastuliselt on ka need sõrmikud korrektne valik. Kahjuks pole teada, kas neid kandsid mehed või naised ja mis puhkudel.

These are quite authentic Muhu gloves: the originals are very big and have 160 stitches per round (look here), my gloves have 128, suitable for women's size. So I had to adapt the patterns. 
I used homespun yarn made by Liis Luhamaa and in wrists I used Soviet yarn which I dyed chemically into red. 
Alltogether it was very long process because I had to make few samples before starting the "real" work. Nobody had ordered such an exclusive pair ever before and therefore I was not sure how many stitches to use with the yarn I had. I went to museum many times and discovered some new technical details. For example there has to be done increases and decreases in the middle part of the wrists. Otherwise they would be too narrow compared to the edge-parts.

Kinnaste taustal üks 150-aastane põlletükk Muhust. /
On the backgorund there is a 150 years
old piece of apron from Muhu. Foto: Jõeste

Veel mustjalga! /Some more Mustjala

 Pidin läbi kuduma Mustjala kinnaste tehnoloogia, et kontrollida üht-teist muuseumis nähtut. Vardad-lõng ei vastanud sellele, mis need kindad tavaliselt olid: ikka see vana häda, et vanasti olid natuke peenemad, kuid õnneks  - TERITAGE NÜÜD KÕRVU!! - hakkab Saara Kirjastus Norrast 10/2 lõnga importima!! Neil on parasjagu ka uue veebipoe tegemine käsil ja varsti-varsti!!!!!!!!!!!

Blogikeskkond keerab värve automaatselt kirkamaks :(

Kinnastest lähemalt. Esiteks on paljudel Mustjala kirjatud muuseumisõrmikutel randmel külje peal sinine vertikaaltriip. Nagu fotol näete, kudusin selle oma kinnastelegi ja veendusin, et see on hea lihtne ja kaval nipp vältimaks sinise lõnga katkestamist.

Kõige rohkem huvitas mind aga sõrmeotste läbiproovimine. Keeruline on seda siin seletada, ent kahandused tehakse kolmes kohas (sest kootakse ju nelja vardaga): põhimustri alguses ja lõpus ning peopesamustri keskel.
Originaalidel jaotub muster sõrmedele rangelt ja sümmeetriliselt nii välis- kui siseküljel. Siinkohal ma jäin eelistama ikkagi hilisemat kandmismugavust ja loobusin sellest teguviisist. Iseenesest on see korrapärasem ja silmale parem vaadata, aga kuidas kanda? Eriti pöidlal poleks see just mõnus lahendus. Ei tea, miks nad nii jäigalt sellesse suhtusid, aga nii see oli. Ja mitte ainult kirisõrmikutel, vaid ka vikeldatud Mustjala kinnastel jaotatakse pöidlale vaid neljandik peopesapoolsetest silmustest.
Ja noh, kudumise käigus tundus mulle vastupandamatu teha mustris natuke ka omaloomingut. Diagonaalvõrestike sees peaksid olema ainult rombid, kuid ma tegin ristidega vaheldumisi :) Praeguseks hetkeks on kindad juba Rootsi uuele omanikule rännanud.

In this entry I described how to knit Mustjala gloves like they were once knitted in the past as I have explored them in the museum closely.

Blogger.com saturates the colours :(