veebruar 27, 2012

Vastukaja riigi sünnipäevapeole

Päev pärast presidendi vastuvõttu võttis minuga ühendust Õhtulehe reporter Silja Paavle ning palus kommentaare ja vastuseid allolevatele küsimustele:
* Kuivõrd rahvuslikud motiivid/rahvariided Teie meelest presidendi vastuvõtule sobivad? Kas pigem peaks panustama lilledele või võiks kasutada ka erinevate tähendustega märke?
* Kui Te neid pilte vaatate - kuidas on rahvuslike motiividega ringi käidud?
* Milliseid detailid tunduvad eriti põnevad? Millele võiks tähelepanu pöörata?
* Kas on millegagi ka mööda pandud?
* Kui vaadata fotosid, kus kantakse rahvariideid - kas kõik on ok või on midagi, mida peaks tuleval aastal sellist kooslust kandes arvestama? Kuivõrd sobib ülikond/frakk naise rahvariiete kõrvale?
* Äkki vaatasite ka ise ülekannet - kas ehk tekkis ka endal mõni mõte just rahvuslikkuse poole pealt?
Kuivõrd tundus mulle selline küsimustering andvat võimaluse muu hulgas promoda Viljandi meistreid, võtsin neile küsimustele vastata. Lühendatud versioon ilmus täna Õhtulehes:
***
Rahvuslikud motiivid/rahvariided presidendi ballil: praktilises mõttes tuleks siin minu meelest väike vahe sisse teha. Kui investeerida korralikku autentsesse rahvariidekomplekti, teenib see kandjat terve eluea, parimal juhul saab seda ka edasi pärandada. Rahvariided on küll märkimisväärne väljaminek, kuid kui juhuseid, mis nõuavad ülipidulikku välimust, on üksjagu, tasub investeering end kuhjaga ära. Keegi ei pane pahaks, kui sama komplektiga iga aasta käia – ka on selline lähenemine loodussõbralikum. Soovitaksin komplekti tellida usaldusväärsetelt, pärandit täiuslikult tundvatelt meistritelt, et see oleks väga headest materjalidest ja lõiketäpne ning et see oleks täielik. Täielikuks, tähenduslikult korrektseks teevad komplekti kõikvõimalikud aksessuaarid, nt staatusele vastav peakate, sobilikud jalanõud ja sukad, „vahukooreks tordil“ peaksid aga olema ehted, mille puudumine või vähesus ei ole rahvariidekontekstis hea toon. Oli ju ehete paljusus vanastigi asi, mille poole iga naine püüdles ja mis oli mehe rikkuse mõõdupuu. Meenutagem siinkohal tänavuse vastuvõtu arvukaid Setu naisi, kes nägid oma ehetekoorma all vägagi kompud välja. 
Janne ja Helir-Valdor Seeder. Foto: Postimees.

Tooksin välja veel ühe aspekti: rahvariiete kandmise ajastul oli naisterahvastel kohustuslik kanda staatusele vastavat peakatet. Tänavusel vastuvõtul märkasin aga mitut naist, kelle muidu kenast komplektist puudus just abielunaist märkiv tanu. Kõige tuntum sellekohane näide oli Mari Tarand, aga neid oli teisigi. Täiskomplektid olid õnneks siiski enamikul, mulle isiklikult sümpatiseerisid kõige enam proua ja härra Seeder. Paistu naise keskaegne komplekt mõjub tänapäeval väärikalt ja suursuguselt. Valge värv taimevärvsete motiividega küllastatult on pidulik ja samal ajal maagiline. Täiuslikkuse pitserit kandsid selle konkreetse komplekti tikitud aksessuaarid (rätik, puusapõll, põll ja sõba), enam paremini ei ole võimalik neid valmistada (tikandite autor Viljandi meister Christi Kütt). Kahtlaste, omavahel mittesobivate värvidega tikitud Mulgi komplekte on siinkirjutaja silm kahjuks liiga tihti näinud, seepärast rõhutangi hea meistri leidmise olulisust.

Anne Ermi tore vormsilik pluus.
Frakis mees rahvariides naise kõrval: parem oleks muidugi, kui ka mees kannaks rahvarõivaid, kuid siinkohal tuleb inimlikult aru saada, et kõik mehed ei pruugi neist piisavalt palju lugu pidada, kulutamaks nende peale head hulka raha. See aga ei ole põhjus, miks naised peaksid oma komplektid kappi jätma. Nii et minul isiklikult pole sellise koosluse vastu midagi. Pigem tuleks jälgida, et kui mehel on seljas tavaline õhtuülikond, võiksid selle detailid naise riietega sobida.
Rahvuslik stiil presidendiballil: praktilises mõttes pole see parem ega halvem valik kui ükskõik milline teine stiil. See on ühe-õhtu-ehe, millega järgmisel aastal uuesti tulla ei sobi. Rahvuslik aitab siiski omaltpoolt rõhutada sündmuse  – riigi sünnipäeva – eripära ja seetõttu on see igati omal kohal.  
Omamaist algupära, nagu eelnevatelgi aastatel, väljendas parimal tasemel presidendiproua kleit (autor Merike Pääro): Hiiu rõhkudest ja Setu kaelarahadest inspireeritud metallrahadest komponeeritud kleidilisand mõjus värskelt ja huvitavalt, minu jaoks tohutult originaalne! Võib-olla kleidi värv võinuks pisut koloriitsem olla, kuid ka helehall sobis Evelinile nagu valatult.
Hulgaliselt oli rahvuslikke stiliseeringuid, mis mõjusid igavalt – aastast aastasse kasutatakse ikka neidsamu motiive, mis hakkavad pisut ära tüütama. Kleiditegijate lemmikuteks näikse olevat Muhu lilltikand, Mulgi pikk-kuubede kaaruspaela dekoor ja kõikvõimalikud Põhja-Eesti lilltikandid. Muidugi võib antud elemente julgelt kasutada, kuid sel juhul tasuks otsida tegijaid, kes tunneksid meie rahvapärandit sügavamalt ja leiaksid neile elementidele uudsema ja värskema kasutuse (nt Aldo Järvsoo disainitud lilltikandiga kaunistatud kleit Kaire Raigi seljas oli antud grupi parim näide) või näitaksid publikule hoopis midagi uut – meie rahvakunst on põhjatu inspiratsiooniallikas. Kahju, kui sellest võetakse vaid üldtuntud osiseid.
Setu identiteeti saab ka ainult ehetega
väljendada: Inara Luigas.
Mõned head näited olgu veel ära nimetatud: Ahto Raudoja proua, kes kandis Setu ainelist valget kleiti, mille meistri Kristina Libe kohta on teada, et ta valdab Setu teemat nüanssideni. Isikupäraselt mõjus ka Priit Sibula naise Ulve Kangro valmistatud Setu pitsi aineline must kleit koos sobilike ehetega. Anne Ermi kostüümist meeldis selle ülaosa – Vormsi päritolu rõhutav lilleline pluus.

Üldiselt aga tuleb tõdeda positiivset trendi meie koorekihi kleidinduses. Kasutatakse aina rohkem rahvuslikke ornamente. Hinnanguliselt oli neid sel aastal kogu kleidimassist tubli kaheksandik kui mitte rohkemgi. Kui aastaid tagasi mõjus Signe Kivi kollane Muhu aineline kleit kui revolutsioon, ja vahepeal hakkasid vähesed teisedki ärksamad tegema esimesi katsetusi etnolaadis, siis nüüdseks hakkab see muutuma järjest iseenesest mõistetavaks, hoides kindlat positsiooni ka massimoes. Edasi tuleks püüelda isikupärasemate väljenduste suunas, et koguhulgas silma torgata (kui see on eesmärk). Ei piisa sellest, kui võtta rahvarõivaste raamatu mustrilehelt üksühele mustrijoonis ja see kleidile üle kanda, äge tulemus eeldab rohkemat. 
In this entry I argued about ethnostyle clothing presented at our state's birthday at the President gala.

4 kommentaari:

  1. väga toonustav ja hariv lugemine, oh kui saaks veel ehteid ka "zoomida" siis oleks korralik rahvarõivakooli loengumaterja, tänud Sulle :-)

    VastaKustuta
  2. Zoomimiseks peaksid pöörduma Postimehe poole - sealt ma need fotod "laenasin". :)

    VastaKustuta
  3. Kroonika rahvariide kaugete kommentaaride taustal on üks kompetentne sõnavõtt suurepärane.

    VastaKustuta
  4. Vastu has been the forefront of Indian culture since ages and Vastu for office, Vastu for Industries. Many people believe that vastu compliance can help one attain prosperity and Vastu for Factory, Vastu for Home. There are many industrialists and businessmen who take vastu compliance seriously. There are many shops and factories which are constructed after consulting a vastu consultant. Some people go to the extent of changing the location of their shop/ factory even.

    VastaKustuta