august 25, 2012

Kihnu jakk/Kihnu jacket

Suvel õppisin õmblema Kihnu sitsijakki. Kuna Ameerikast tellitud kangas ei jõudnud õigeks kuupäevaks kohale, vaid täpselt peale kursust, siis tegin oma esimese sitsijaki ühest paljudest Ungarist toodud indigokangastest. Õige riie peaks olema valgel, roosal või punasel põhjal väikese lille- või neerumustriga ja seda kantakse punase kördiga. Minu sinist jakki kantaks Kihnus vaid leinakördiga - punasega ma seda kanda ei tohiks. Kuna mul leinakörti pole, siis hakkan oma jakiga käima tänapäevasel moel ehk siis tavaliste linnainimeste riietega, nagu teksapüksid jms. Tore moodus rikastada oma garderoobi rahvusliku nüansiga!

Jaki tegemist õpetas Kihnu naine Annika. Sain teada, et kihnlased ei pööra erilist tähelepanu jaki sisemise külje korrektsusele: servi ei ääristata ei käsitsi ega masinal, kuna hargnema see nagunii ei hakka. Kehakohased sissevõtted saavutatakse vaid nöörvoltidega rinnaesisel, taljejoon tuleneb lõikest.
Jaki kaheosalised varrukad olgu pigem lühemapoolsed (siis ei sega see töötegemist!), kuid pidulikumad jakid võivad olla ka tavalised normaalpikkuses varrukatega. Endale tegin "kukekad", sest nii meeldib rohkem. Varrukate õlapealsed voldid on samuti maitse asi, neid võib teha, aga paljud ei tee ka. Krae ja kandid ei ole lõikekohased, vaid lõigatakse välja sirgelt otseriidest. Siis ei lähe kaunist kangast raisku. Nööbid peaksid olema pigem kontrastsed, kuid olen Kihnus näinud ka tagasihoidlikke, kangaga ühte tooni nööbiridu. Paljud armastavad oma jakke kaunistada värviliste tipetega (kolmnurksete kangast sakikestega krae või nööbirea servadel), aga et minu riie oli niigi väga dekoratiivne, otsustasin neid mitte teha.

Kui aega saan, siis teen ka valgel põhjal roosade lillekimpudega jaki, nii tore oleks Kihnu minnes oma poolehoidu nende kultuuri vastu väljendada. Kevadel, kui käisin oma kördiraamatut esitlemas, küsisid paljud kihnlased, miks ma ei julge körti selga panna. Et kui kannan õigesti, siis pole selle vastu kellelgi. Ma arvan, et seda enam ongi  mul nüüd põhjust proovida, kui on olemas ka õige ja ilus jakk, sest põlle ei tohi ma nagunii kanda, kuna pole abielus.

Kihnus hakati sitsijakke valmistama 20. saj algul paralleelselt villaste, samalõikeliste jakkidega. Lõige tuli saarele ühe rätsepaga. Umbes taolisi jakke kanti tegelikult terves Eestis, kuid lõige ja kaunistused erinesid piirkonniti. Muhus oli seljatagune aluäär nipiga ehk kolmnurkse tipuga, Kihnus on see kumer. Vormsil on aga jaki lõige palju avaram, mitte nii taljes. Ka värvieelistused olid erinevad, nt Vormsil eelistati valget ja sinist, Muhus (tõenäoliselt) kirsipunast, Kihnus, nagu öeldud punasest valgeni (pluss erinevate kurbusega seotud körtide juurde vastavat tooni).

Mul on olemas ka Muhu jakk, hirmus ilus. Aga seda näete järgmises postituses!

Fotod tegin viitsütikuga ise, kuna polnud abilist võtta.



This entry is about Kihnu traditional cottonjackets. The blue version is originally meant for sad occasions, regurarly they wear red, pink or white jackets with red skirts in Kihnu. As my fabric arrived after the sewing course I had to make it of the Hungarian indigo fabric instead. As soon as possible I'm going to make the white jacket too.
I thoroughly described all the sewing methods but can't translate them in detail. Better enjoy the pictures!

1 kommentaar: